Lugemine

Et kuuene mees ei annaks oma panust kirjaoskamatute kurba statistikasse, tuleb tähekunstiga tegelda.
Mu enda esimene mälestus tähtedest on irmus varajane. Kui proua ema pidi pärast mu laekumist tööle minema, otsiti mulle hoidja. Dessu. Elas Kuressaares punases puumajas Pärna uulitsas. Tema oli nii armas inime, et sõnu, millega teda kirjeldada võiks, lihtsalt pole. Liiga kulunud tunduvad miskipärast sõnad.
Igatahes Dessu võttis kätte ja hakkas vägaväikesele minule täheklotse pihku torkama. Näed, G on sinu täht!
Ja nii me istusime tema lumivalge heegeldatud pitskattega voodi ees põrandal ja muudkui sättisime klotse minu nimeks ja tema nimeks ja emme nimeks ja kõigi maailma asjade nimeks.
Väga mitu aastat hiljem õppis mul naabripoiss lugema. Korrusmajas kostsid seinad hullupööra läbi, miska mul on siiani meeles naabripoisi ema häälest kostnud meeleheide, kui ta umbes sajakümnendat korda pidi parandama: ei ole see M, see on N! See ema, kusjuures, peaks medali saama. Sest ta mitte ainult ei õppinud oma poegadega tähti, vaid kõike muud ka, isegi 9. klassis vene keele luuletusi. Siis läksid pojad kutsekooli ja vot, maiteagi, kellega koos nad seal õppisid. Igatahes nüüd on mõlemad traksid ja tublid mehed.
Me kuuene mees ei pidand tähti eriti õppimisväärseks. Muidugi ta tiab valdavat osa tähestikust, a tähed lissalt ei pakkunud talle huvi. Kuni juhtus kaks asja. Esimene lambike tähevaldamiskunsti vajalikkusest lõi kuuese mehe peakeses põlema mõni aeg tagasi, kui ta hakkas mängima üht mängu arvutajas, mille nimi mul meelde ei tule. Imvu vist. Või midagi umbes sellist. Ja vaat seal saab suhelda. Inglises küll, a kuuene mees on veendund, et seal on neid ka, kes eestit oskavad. Ja siis ta käis muudku küsimas, et kuule, kuidas kirjutatakse: missunimionsaamesõpradeks?
Ja siis leidsin ma oma raamatuhunnikuis tuhnides onu Volgi värsiaabitsa
Veike kuuene mees igatahes deklameeris eila õhtal mu kaissu ronides ja pead padjale pannes õnnelikult: Caesar oli vahva mees, kõndis sõdalaste ees. Aga Celsius rahulikult välja mõtles kraadistiku.

Pääval, kui jalutamas käisime, paistis päike nii mõnusalt, et tegi meist teepääle varjud. Nii kulus meil keskalevisse kõmpimiseks ja tagasi koju jõudmiseks hulk aega, sest tegime varjutähti. No et tikksirge sina oled I. Ja harkkätega sina oled T. Ja kahekesi käest kinni hoides saab teha M-i jne. G-ga läks törts keeruliseks, a piaaigu kõigi oma perekate nimed saime tehtud. Vahepial veeretasime ennast kiriku kõrval kõrguvast nõlvast alla, sest rulltäht pidi kah olemas olema.
Mul oligi meelest läind, mis tunne on omada lund kraevahel.
Väga virgutav.

Piaaigu kodus, luges kuuene mees teeviidalt täitsa iseseisvalt kokku: Plaani ja Haanja. Niiet ajaloolise tõe huvides tuleb üles tähendada, et kuuene mees pole osake kirjaoskamatuse kurvast statistikast, sest temal on tähekunstis tehtud peris pirakad edusammud.